Mulle väga meeldib lugeda teiste bloggisid aga kas ma ise ka midagi oskan siia kirjutada....see selgub aja jooskul aga ma annan endast parima :) Miks ma otsustasin bloggi hakata kirjutama on sellepärast, et mul on täna lihtsalt selline tunne et pean oma mõtted "paberile" panema.
Ikka on ju nii, et mehel ja naisel, kes koos elavad, tuleb ette päevi kus nad peavad päev või paar üksi olema, sest teine pool on põhjuse tõttu ära. Ja kõik saavad selle üksindusega hakkama, kui seda nii võib nimetada. Mina...mina olen nõrk...ma ei saa isegi ühte õhtupoolikut üksi olla...selline masendus tuleb peale, kurbus, isegi pisarad kipuvad tulema. Põhjus on lihtne- armastan oma meest lihtsalt nii nii väga, et tahan temaga iga minut koos olla kui vähegi võimalik ja kui miskil põhjusel ei ole see võimalik, siis murdun! Arvan, et aja jooksul muutun ma tugevamaks ja suudan üksi olemist paremini taluda...aga mine sa tea...seda ka aeg näitab!
Mul on väga väga kallis elukaaslane!
Selline see esimene sissekanne tuligi, sain oma südamelt räägitud. Nüüd jään ootama...
No comments:
Post a Comment